Siin käsitletakse pilliroo olulisust majapidamises ja põllumajanduses ja seeläbi tema tähendust paljudele rannapiirkondade elanikele. Paljud on isiklikult kogenud roostumise mõju, kuna vanad tuttavad merevaated on kadunud kohati kolmemeetri kõrguse roovööndi taha. Vanemas põllumajanduses ei peetud roostikke mitte probleemiks vaid kasulikuks nähtuseks, seda osati kasutada mitmel erineval moel. Roogu tarvitati nii majapidamises kui põllumajanduses. Maastike muutumine rannaaladel on olnud silmatorkav viimase 50 aasta jooksul, mil randades karjatamine on lõppenud. Endised rannaniidud on haritud põllumaaks ja rannajoon on hakanud roostuma. Mõnedes kohtades võib roostiku piir nihkuda koguni 1-2 meetrit aastas. Vanade traditsiooniliste rooga seotud oskuste säilimine ja uute kasutusviiside arendamine ja edendamine aitavad roostike kasvu vaos hoida.

Infot pilliroo vanade kasutusviiside ja ka uute kasutusvõimaluste ja ideede kohta kogub Outi Tuomela, Turun maakuntamuseo Kuralan kylämäki Jaanintie 45 20540 Turku
Tel. 02-2620 428 GSM 044 5302 587
e-mail: outi.tuomela@turku.fi

Õled või roog katuseks?

Pilliroog on väga kasulik taim. Juba Elias Lönnroth pööras tähelepanu pilliroo kõrgele väärtusele ja soovitas seda rannavetes kasvatada. Tänapäeval ei ole vaja roogu kasvatada, olukord on hoopis vastupidine, rannad on kinni kasvamas, suureks küsimuseks on hoopis see, kuidas saaksime seda uhket taime kasutama õppida.

Pilliroogu on kasutatud katuste kattematerjalina, seda eriti saarestikus, kus rukkiõlgesid oli raske saada. Tänapäeval ei ole pikki rukkiõlgesid enam saadaval, looduslikuks alternatiiviks oleks pilliroog, mis on õlgedest vastupidavamgi. Rookatused on olnud tavalisemad saartel asuvail paadikuuridel, aitadel ja küünidel. Traditsiooniliselt on roogu lõigatud sirbi ja vikatitega. Roolõikust alustati talvel detsembris-jaanuaris ehk kohe, kui roog on kuivanud ja lehed maha langenud. Lõikus võis kesta kuni märtsini. Randades esineb nii ajalist kui piirkondlikku varieerumist, näiteks roo kasv on aastati erinev ja ka lindude pesitsusperioodi algus on muutuv. Roogu ei saa lõigata siis, kui sajab vihma, on tugev tuul või kui on palju lund. Tänapäeval lõigatakse roogu sirbiga või masinatega, siis puhastatakse käsitsi prahist, lehtedest ju lühikestest kõrtest ning seejärel seotakse nööriga kimpudeks (vihkudeks).

Roo traditsiooniline kasutamine

Eestis on pilliroo uuringud keskendunud valdavalt rookatustele, kuid Soomes ei ole pilliroo traditsioonilist kasutamist peaaegu üldse uuritud.

Roostike kasutusvõimalusi käsitletakse projektiga seotud uurimuses, kus kogutakse kokku kirjandusallikatele tuginevat infot pilliroo erinevate kasutusviiside ja kommete ning koristusmeetodite kohta ning hinnatakse roo olulisust möödunud aegade talupojamajapidamises Lõuna-Soomes ja Eestis. Lisaks kogutakse infot ka intervjuude abil. Andmed koondatakse artikliteks ja avaldatakse rahvusvahelises rooraamatus.

Artiklis püütakse leida vastus küsimustele:
Kus ja millal on pilliroogu kasutatud?